Kuidas Laeva vallas 1917. ja 1918. a. tehti nõukogude võimu.
Rohkem kui kuuskümmend aastat tagasi leidis tollane külanõukogu sekretär August Paju sõjardite poolt segamini löödud ja puruks rebitud raamatute hulgast pooleldi säilinud  Laeva Valla Töörahva Nõukogu protokollid aastast 1917/1918. Nendes protokollides mainitud inimesed on ammu läinud sinna, kust enam tagasi ei tulda. Põhiliselt olid nad maatamehed ja mõisatöölised, kes igatsesid oma lapikest maad ja vabadust. Siin pole midagi imestada, et vaimustuti oktoobrirevolutsioonist -  lubas ju nõukogude võim kõike seda, millest oldi unistatud.
Selles protokolliraamatus oli kirjas, et nõukogude võimuorgani - maatameeste ja tööliste nõukogu - valimine toimus Laeva vallas 27. dets. 1917 Laeva vallamajas rahvakoosolekul. Kokku olid tulnud valla maata ja vähese maaga talupidajad ning töölised. Koosolek toimus ülevas ning lootusrikkas meeleolus. Koosoleku juhatajaks valiti ühel häälel Johannes Kaal ja kirjatoimetajaks August Peiker. Nõukogu valiti salajase hääletamisega koosseisus: August Peiker, August Priks, Johannes Kool, Jakob Adamson, Mihkel Kukk, Ado Loost, Jaan Kala ja Karl Rähn. Esimeheks valiti August Priks.
Esimeseks tööks oli Laeva valla maatameeste ja tööliste aktiivi loomine ja rahva vabastamine mõisnike ja kulakute vägivallast. Samal esimesel koosolekul otsustati juba moodustada mõisate tööliste nõukogud, kelle ülesandeks oleks mõisate vara üle võtta.
27. dets. 1917. a. moodustati Kärevere mõisa tööliste nõukogu koosseisus: August Jõgi, Jaak Staub ja Peeter Rebane, kirjatoimetajaks valiti Eduard Laurson. 30.dets. moodustati Laeva mõisa tööliste nõukogu, kuhu kuulusid: Jakob Punder, Jaan Kilk ja Jüri Lange.
Laeva Valla Töörahva Nõukogu asukohaks jäi esialgu Laeva mõis, kus metsaülem Kingolt võeti kaks tuba asjaajamiseks. Nõukogu kirjatoimetajaks valiti Eduard Laurson.
Juba esimesel koosolekul määrati ära puude lõikuse ja müügi hinnad, mis kehviktalurahvale tehti märgatavalt odavamad kui suurtalude omanikele.Oksad
otsustati maatameestele koguni ilma hinnata metsast välja anda.
Kõik Kärevere ja Laeva mõisale kuulunud mets kuulutati rahva omanduseks,  selle üle oli õigus otsustada ainult Laeva Valla Töörahva Nõukogul. Ilma nõukogu templita ei tohtinud ükski metsavaht tšekki vastu võtta ega puid kellelegi välja anda.
Metsaametnikud, kellest arvati, et neil rahva vajadustele mingit arusaamist pole ja kes nõukogu arvates kaitsesid ainult meie rahva põliste orjastajate - mõisnike huve, vallandati ning neil võeti asjaajamine üle. Nii toimiti Marjakingo metsavahi Matt Tiidimaa ja Kärevere mõisa metsaülema von Russoviga. Teised jäeti kohtadele ning nad pidid andma allkirja, et kuulavad kõigis oma alasse puutuvais küsimustes ainult Laeva Valla Töörahva Nõukogu käsku.
Laeva Valla Töörahva Nõukogu arvates olid suurtalunikud vaenulikult meelestatud. 7. jaanuaril 1918. a. suurtalunike poolt Laeva vallamajja kokku kutsutud koosolekul laimasid nad nõukogu tegevust (nii arvas nõukogu). Töörahva nõukogu protokolliraamatus oli selle kohta järgmine sissekanne:
"Laeva töörahva nõukogu koosolek Laeva mõisas 7. I 1918. a.
Koosolek avaldas selle koosoleku vastu, mis 7. I 1918. a. kell 12 oli vallamaja juurde kokku kutsutud, omalt poolt kindlat protesti. Koosolek oli kokku kutsutud Jüri Kangru ja Jaan Sarapuu allkirjadega ringkirja läbi.
Sel koosolekul tehti täiesti kontrevolutsioonilist kihutustööd Laeva töörahva nõukogu vastu. Seal esitati kellegi tundmatu isiku poolt valeteateid  nõukogu valimise ja tegevuse kohta. J. Kangru kui koosoleku juhataja kõnest saime 
niipalju aru, et koosolek on kokku kutsutud otsustamiseks, et  Laeva töörahva nõukogu tegevuse eest ei vastuta Laeva valla peremehed, vaid ainult need, kes seal praegu tegevad on. Valla peremehed tunnevad suurt hirmu selle üle, et nemad peavad pärast vastutama selle eest, mis nüüd nõukogu teeb, näiteks mõisa ja metsa äravõtmine jne.
Laeva töörahva nõukogu palub Tartu tribunali need kaks isikut - Jüri Kangur ja Jaan Sarapuu - vastutusele võtta asjatult rahva kokkukutsumise ja praeguse korra vastu ülesässitamise pärast.
Laeva mõisas, 7. jaanuaril 1918. a."

14. jaanuaril 1918. a. valis töörahva nõukogu oma koosolekul valla toitluskomisjoni koosseisus: Karl Rähn, August Priks ja Ado Loost. Toitluskomisjoni ülesandeks oli valla toitlusolude korraldaminej a kulakute üleliigsete viljatagavarade rekvireerimine.
19. jaanuaril kuulutas töörahva nõukogu enese ainukeseks seaduslikuks võimuks vallas, kuni seni figureerisid veel vallavalitsus ja vallasekretär. Otsustati need ametist tagandada ja nende asjaajamine üle võtta. Selle kohta oli protokollis nr. 8 järgmine sissekanne:
"Laeva Valla Töörahva Nõukogu otsustas oma koosolekul 19. jaanuaril 1918 Laeva vallavalitsuse koos kõige inventariga, raamatute ja kassaga oma juhatuse alla võtta ja tagandada vallavanem Jüri Kangru ja sekretär Jaan Sarapuu, sest peale valla töörahva nõukogu ei tohi vallas olla ühtki seaduslikku jõudu valla asjaajamises. Peale vallavalitsuse ülevõtmist on kõik endised valla ametnikud ametist tagandatud, näiteks vallavanem, tema abid, sekretär, vallanõukogu, kohus ja kümnikud. Kes oma ametit ja ametimärki vabatahtlikult ära ei anna, see tuleb praeguse riigikorra vastaseks tunnistada ja revolutsioonilise kohtu kätte anda."
Millal Laevas moodustati Punane Kaardivägi, selle kohta puudusid protokolliraamatus andmed. Kui teda mainiti, oli ta juba 10-liikmeline ja täienes pidevalt. 21. jaanuari koosoleku protokollis oli märgitud, et Punase Kaardiväe liikmetena olid juurde võetud:
Märt Türna Laeva vallast, Ado Loost Kavilda vallast, Harri Kardson Tähtvere vallast - kõik töölised. Punakaardiväelased valisid oma liikmete hulgast kolmeliikmelise staabi:
Eduard Pahlak, Märt Pärna ja Oskar Staub. Staabi juhatajaks valiti E. Pahlak.
29. jaanuari protokollis on märge, et Tartu Maakonna Nõukogust on saadud püsse ja revolvreid ja need kaardiväe liikmetele välja jagatud.
21. jaan. 1918 valiti töörahva nõukogu poolt kirjatoimetajaks valla asjus Kristjan Märks. Maatameestele ja kehvikutele alandati palkide hinda 30 %.
 Ka hariduselu ei jäänud kahe silma vahele. Töörahva nõukogu asus agaralt korraldama kooliõpetajate  palga-  ja korteriolusid.
21. jaan. 1918 valis töörahva nõukogu enda hulgast täidesaatva komitee koosseisus: täitevkomitee esimees - A. Peiker, abid - J. Kool ja K. Rähn.

Valla toitlustamise huvides tehti Laeva veski möldrile korraldus esitada iga kuu aruanne, kui palju on vilja jahvatatud, kellele ja missugust jahu. Samuti pidi mölder iga kuu veski sissetuleku töörahva nõukogu täidesaatvale komiteele üle andma.
Kehvikuile, vanadele ja jõuetutele asutati sotsiaal-hoolekanne. Selle kohta oli 22. veebruari protokollis järgmine sissekanne:
"Nõukogu otsustas Põltsamaa valla liikmele Tõnis Joosepi p. Peepile  abiraha anda 8 rubla kuus.
Johan Tõnu p. Staup saab naisega koos abiraha iga kuu 8 rubla..."

See oli ka ühtlasi viimane sissekanne protokolliraamatusse, sest varsti tulid sakslased sisse.  Paljud tookordsed nõukogude võimu eest võitlejad langesid, nägemata oma võitluse lõppsihti - Nõukogude Eestit. 1918. a. siirdusid Nõukogude Liitu Oskar Staub, August Peiker ja Ernst Birkenbaum. On teada, et Staub ja Birkenbaum võitlesid Punaarmees Eesti Tallinna Kaardiväe laskrkorpuse ridades.
Ado Loost mõrvati sakslaste võimu ajal 1918. a.  Kärevere mõisas . 1918. a. lõpus mõrvati Laevas Reino talu väljal Johannes ja Eduard Birkenbaum.
Tänu August Pajule, kes leidis need vähesed säilinud Laeva Töörahva Nõukogu protokollid ja need avalikustas ajalehes Postimees nr. 260, lk. 2 - 6. nov. 1945.a., saime me piisavalt infot tollal toimunust.
August Paju oli aastatel 1945/46. Laeva külanõukogu sekretär, hiljem Laeva valla põllumajandusosakonna juhataja (EKP Tartumaa Komitee propagandist O. Salu poolt sellesse ametisse kõlbmatuks tunnistatud kui endine omakaitselane ( Vt. ajaleht Edasi nr. 48/1948) ning aktiivne ajalehe  kirjasaatja.