Seltsielu.
Esimese Eesti Vabariigi aegne Laeva vald oli tuntud elava seltsi- ja ühistegevuse poolest. Vanim selts oli Laeva Muusika -ja Laulu Selts, kes 1872. a. pani aluse Laeva raamatukogule, vanimale Tartumaal.

Seltsielu sai hoo sisse kahekümnendatel aastatel. 1920. a. moodustati Laeva Põllumeeste Selts, mille juures hiljem hakkas tööle Laeva Maanoorte Ring:
"Laevasse maanoorte ring. Laeva Põllumeeste Seltsi juurde on kavatsus seltsi juhatusel asutada Maanoorte ringi. Viimasel Laeva Põllumeeste Seltsi koosolekul leidis noorte ringi asutamine elavat poolehoidu ja see ettepanek protokolliti raamatusse. Praegu on käimas seltsi poolt noorteringi juhtide koondamine ja kohtadele paigutamine. Üldjuhiks arvatakse saavat hr. H. Maserit, kes organiseerimise alal noortega varemalt tegutsenud. Laeva Maanoorte ring töötaks mitme õppeosakonnaga, esmajärgus karjandus- ja põllundus, siis kirjandus, näitekunst jne. Ringi on koondunud palju noori."
"Piimanduspäev ja lüpsivõistlused Laevas.

Piimanduspäev ja lüpsivõistlused toimusid 14. skp. Laevas Tolla talus, Laeva
Maanoorte Ringi korraldusesl. Päeva avas ringivanem Herman Maser. Piimanduse küsimustest kõneles piimanduskonsulent Karl Kruus, kes esitas rea huvitavaid andmeid ka kohaliku piimaühisuse meierei tegevuse kohta. Lüpsi ja lüpsivõistlusega seoses olevaid küsimusi selgitas konsulent K.E. Tarik.
Järgnesid lüpsivõistlused, millest osa võtsid järgmised maanoored: MaimuSiht, Järta Hanshmidt, Endla Priks, Asta Kivistik, Aino Staub ja Leida Leidra. Järellüpsjaina tegelesid Linda Kiiskmaa, Salme Tusti, Johanna Koitmaa ja Elli Kiiskmaa. Võistluse auhindamise komisjoni kuulusid: esimees - 2. ringkonna karjakontrollkonsulent K.E. Tarik, sekretär - Jakob Kütt, Laeva Maanoorte Ringi esindaja, liikmed - Laeva piimaühisuse meier Rudolf Koorts, Tartu konvendi konsulent Henn Audru, karjapidaja Richard Tsirnask ja Laeva Põllumeeste Seltsi esindaja Ed. Vau.
Võistlustulemused kujunesid järgmiseks: Esimesele kohale tuli Maimu Siht Söemurru talust, kes omandas seega 1. kl. lüpsimärgi, 1. rahalise auhinna ja "Võiekspordi" eriauhinna. Teine auhind jäeti välja andmata, kuna kolmanda auhinna vääriliseks tunnustati neli lüpsjat. Kõik võistlustest osavõtjad said rahalisi auhindu, milleks summasid oli laekunud Põllutöökojast, Tartu Põllumeeste konvendist ja "Võiekspordilt"."
    Postimees nr. 131, 06. mai 1939

Peale põllumajanduslike küsimuste tegeles ring ka kultuurivaldkondadega: viidi läbi kirjandusõhtuid ja raamatuarutelusid, moodustati tahvatantsu- ja võimlemisrühm, mida juhatasid pr. Hilda Vau ja prl. Linda Jaagund. Mõlema rühmaga võeti osa Eesti Mängudest  maanoorte suurpidustustest Orul ja suvepäevadest Puhjas. Laeva Maanoorte ring oli kirjavahetuses Soome õpiringidega.
Väga töötahteline maanoorte ring oli Käreveres. Korraldati  vajalikke kursusi, võeti osa põllumajanduslikest võistlustest ja tegeldi ka isetegevusega. 1939. a. võisteldi seemnevilja puhtimises ja saadi Põllutöökojalt preemiaks puhtimisaparaat "Kratt".
"Lõikuspidu Käreveres.
Kärevere maanoorte ringi korraldusel peeti Kärevere algkooli ruumes laupäeval lõikuspidu. Lõikuspeo jumalateenistuse pidas kohalik koolijuhataja Joh. Simson, kuna aktusekõnega esines Tartumaa maanoorte instr. H. Saar.
Teisena kõneles Tartu konvendi maanoorte vanem A. Lange. Noorteringlaste poolt esitati deklamatsioone ja rahvatantsutrupp pr. Simsoni juhatusel kandis ette rahvatantse.
Ringi vanema ja juhatuse poolt hinnatud ja premeeritud parimate suviste tööülesannete täitjatele anti samas auhinnad.
Hindamise järgi söödajuurvilja kasvatamise alal 1-a auhinna sai Järta Kiiskmaa, 1-b Marta Hein ja 2. auhinna Lui Tammiste. Köögivilja kasvatamises 1-a auhinna vääriliseks osutusid Elli Kiiskmaa ja Leida Ruus, 2. auhinna sai Elsa Rummel. Kanepikasvatamise eest anti 1. auhind Ernst Mutsole."

     Postimees nr. 316, 23. nov. 1938           
Laeva Turbaühisus.
"Laeva Turbaühisuse aastakoosolek. 5.aprillil oli Laeva Turbaühisuse korraline peakoosolek. 1935. a. aruanne näitas läbikäigu suurenemist. Juhatusele anti õigus liikmetele kohustuseks teha turbarappa kaevata vee juhtimiseks kraav, kusjuures juhatus palkab ühise lõikaja vastavate liikmete kulul. Kraav tuleb lõigata 1,5x1,5 meetrit."

    Postimees nr. 96, 08. apr. 1936

 Laeva Piimaühisus.
"Laeva piimaühisuse aastapeakoosolekul võeti 1936. a. eelarve vastu tasakaalus kr. 5816.- Tööstuskuludeks võetakse eelarve aastal liikmetelt piima liitri pealt 0,7 senti, võõrastelt - 0,9 senti. Aruandeaasta ülejääk jaotati juhatuse ettepanekul järgmiselt: tagavarakapitaliks 20% - 300 kr., ettemakstud vana ehituskulu kr. 832.26, pritsi ostmiseks Laeva Vabatahtlikule Tuletõrje Ühingule 50 kr., karjakasvatuse toetuseks 30 kr. ja liikmetele jagamiseks kr. 198.89. Piimaühisuse juhatuse esimeheks valiti hr. O. Traat, revisjonikomisjon valiti tagasi endises koosseisus. Kuna ühisusel on kavatsus ehitada uus katlamaja ja sisseseadet täiendada uue katla ja jõumasina ostmisega, valiti vastav komisjon. Piimatootjaile maksis ühisus 1 kg piima eest aastas keskmiselt 4,8 senti, oktoobris 6,8 senti, mais ja juulis 4,0 senti.
    Postimees nr. 90, 02. apr. 1936

Laeva Masinatarvitajate Ühisus.
"Laeva Masina Tarvitajate Ühisuse aasta peakoosolek.
Möödunud peksuaasta on annud häid tagajärgi. Ühisuse aasta peakoosolekul, pühapäeval, 15. skp., selgus, et ühisus on ümmarguselt 100 000 vakka vilja peksnud. See oleks siis rekordaasta.
Ühisusel on praegu 19 liiget. Esimeheks valiti Leo Maaser, revisjonikomisjoni härrad Põderson, Aasmaa ja A. Suup
." 

                                           Postimees nr. 75, 18. märts 1936

Laeva Vabatahtlik Tuletõrjeühing asutati 1929. a. 1934. a. sai ühing oma lipu, mis õnnistati sisse 24. veebr, 1934. Tuletõrjeühingul ei olnud oma ruumi: tulekaitsevahendid seisid vallamajas  ja seltsimajas. 1935. a. otsustati ehitada suur pritsikuur, kuhu mahuks peale pritside kogu vajaminev varandus ning osta mootorprits.
Postimees nr. 36, 06. veebr. 1935
"Laeva Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peakoosolek võttis vastu 1934. a. aruande ja 1935. a. eelarve ühel häälel. Uueks esimeheks valiti Taavet Reiman ja peameheks Oskar Jaagund, mõlemad endised. Peamehe abiks valiti August Tilk, varahoidjaks Johannes Kull, kassapidajaks Endel Rosenberg ja sekretäriks Rud. Karm. Revisjonikomisjoni valiti Karl Sillar, Verner Birk ja Paul Toots.
Laeva Muusika-Laulu Seltsiga ühinemise küsimuses kiideti põhimõtteliselt heaks ja juhatusele anti vabadus läbirääkimiste pidamiseks. Tehti ettepanek muretseda lähemal ajal veevaat, signaalpasunaid ja pritsi voolikutele jatkusid. Ühingu juurde spordiosakonna asutamistei peetud võimalikuks ega soovitavaks."

Laeva Tuletõrjeühing 10-aastane.
"10. skp. Laeva vabatahtlik tuletõrjekompanii pühitses oma 10. aastapäeva. Sel puhul korraldati spordiväljakul rühmadevahelised pritsivõistlused vallavalitsuse rändauhinnale - hõbekarikale. 1. kohale tuli 2. rühma meeskond P. Kuke juhtimisel. Karika jäädavaks omandamiseks tuleb teda kaitsta kolm korda järjest või viis korda vaheldumisi. Peale võistlust demonstreeriti pritside võimeid. Järgnes pidulik teenistusvanusemärkide väljajagamine Laeva rahvamaja ees toimunud paraadil, kust siirduti pritsikuuri omavahelisele koosviibimisele. Kogu päeva jooksul teostati karbikorjandust. Õhtul toimus Laeva Muusika ja Laulu Seltsi rahvamajas tuletõrje korraldusel piduõhtu."
     Postimees nr. 258, 15. sept. 1939

Laeva Maanaiste Selts asutati 1934.a. Asutamiskoosolek oli 5. mail. Selts kuulus Eesti Maanaiste Keskseltsi. Seltsi esinaiseks oli pr. A. Mohnke. Selts korraldas mitmeid kursusi, näiteks 1935. a. külmtoitude valmistamise kursuse, mida juhendas  EMK-i kodumajandusnõustaja prl. J. Kingo; 1936. a. pesuõmblemise kursused, mida juhendas EMK-i konsulent E. Tori; kodukorrastusalaseid kursusi juhendas prl. Leida Rüütel (Keres). Toimusid ka keedu- ja hoidistamise kursused. Kursusi viidi läbi erinevates paikades: koolimajas, meiereis ja ka taludes:
"Kodukorrastuskursused Laevas. Laeva Maanaiste Seltsi korraldusel peetakse Laevas Lübeki talus 14.-17. märtsini kodukorrastuskursused prl. Lukki juhatusel. Osavõtumaks kursustest on võõrastele 50 senti ja liikmetele tasuta.
Kavatsus on korraldada juba lähemal ajal rahvarõiva valmistamiskursus. 19. skp. peetakse seltsi korraldusel Muusika-Laulu Seltsi ruumes peoõhtu, kus kantakse ette A. Mälgu "Õitsev meri". Üldse töötab kohalikkudest naisorganisatsioonidest aktiivsemalt Laeva Maanaiste Selts. Seltsi esinaiseks on praegi pr. A. Zirna
sk.

    Postimees  nr.65, 08. märts 1939
"Põllumajanduslik kursus Laevas. Laeva Maanaiste Seltsi korraldusel
peetakse Laeva Piimaühisuse ruumes 28. jaan. - 2. veebr. s.a. põllumajanduslik kursus. Kursusel käsitletakse aiandust, kanakasvatust, veisekasvatust ja seakasvatust. Lektoriteks on kursusel konsulendid A. Lange, O. Kermas, E. Priks ja R. Poola. Loengud algavad iga päev kell 5 peale lõunat. Kursuse kohapealseks korraldajaks on prl. Mohnke."
                               Postimees nr. 25, 27. jaan. 1936

Seltsi juhatusse on kuulunud Anna Hanschmidt, Therese Klaus (millegipärast hääldati Klaos), Eliise Lätt ja Tilga talu perenaine. Korraldati mitmesuguseid 
tuluõhtuid ja saadud raha eest osteti lauanõusid 120-le inimesele. Laeva Maanaiste Seltsil oli oma lipp - selle kudus villastest lõngadest Manda Martis. Lipu värvid olid lambavalge ja oliiviroheline. Lipp läks sõjakeerises kaduma. Seltsis kooti kõike, mida elus vaja läks : aknakardinad, mantli- ja kleidiriided, villased tekid, põrandavaibad, linased käterätid, rahvariideseelikud jne. Lõngad värviti ise.
Venelaste sissetulekuga kadus igasugune seltsitegevus. Laeva Maanaiste Selts taasasutati 1993. a. novembrikuus. Seltsi juhatuse esinaiseks valiti Pilvi Vaino, kes juhtis edukalt seitse aastat seltsi tegevust. Vana lipu pilti näidisena kasutades õmmeldi seltsile lipp. Osaleti huvitavatel koolitustel, loodi sõprussidemeid teiste naisseltsidega meil ja ka väljaspool Eestit.
 2000. a. novemrist on seltsi esinaine taluperenaine Ülle Talv.
Seltsid tegutsesid ka Käreveres. Vanim nendest oli Kärevere Tuletõrje Selts, asutatud 1887. a., järgnesid Kärevere Muusikaselts "Kalev", Kärevere Heategev Selts, Kärevere Piimaühistu, Kärevere Veeühing, Kärevere Rahvamaja Selts ja väga edukas olnud Kärevere Maanoorte Ring.
"Tartumaa maanoorte tegevusest.Neil päevil tehtud lõppkokkuvõttes tulid noortest maakondlikus ulatuses lüpsivõistlustel 1. kohale Ella Mooses - Kodijärvelt, 2. kohale Endla Reinhold - Käreverest ja Adeele Õun -  Voldist. Veiste hindamisel tulid 2. kohale Jaan Peets - Voldist, Hans Sõrra - Käreverest ja Julius Kukk - Kodijärvelt. 3. kohale tuli Leo Pastak - Kodijärvelt. Kõnevõistlusel sai 1. auhinna Heldur Kruus - Käreverest ja ergutusauhinnad J. Kukk ja L. Pastak - Kodijärvelt. Peale selle korraldas Kodavere-Alatskivi Maanoorte Ühendus koolilaste vahel kirjatööde võistluse, mis hästi korda läks; ka antakse välja oma ajakirja "Edu".
Otsustati tuleval suvel maanoorte maakondlik kongress ära pidada kooli juures."

     Postimees nr. 70, 12. märts 1937
Laeva vallas tegutses mõni aasta edukalt ka karskusselts: korraldati alkoholivabu õhtuid, kirjanduslikke üritusi jm sellist, et mehi alkoholist eemale hoida. Seltsi tegevus mõjus positiivselt: suleti kõrtse, harrastati sporti  ja tegeldi huvialadega. Millegipärast jäi seltsi tegevus soiku ja see andis kohe tagasilöögi.  1932. a. suvel avati jälle Laevas esimene õllepood ja juba 1933. a. teine ning nõutati luba ka viinamüügiks. Selle tulemusi ei tulnud kaua oodata: "Karistusi prefektilt. Tartu-Valga prefekt karistas Oskar Veedleri, sünd. 1892. a., elukoht Laeva valla vaestemajas, 30 kr. või 20 päeva arestiga, selle eest, et tema 30. aug. Tartumaal, Laeva vallas, Laeva Piimaühisuse maja ja P. Veedleri ja Märksi kaupluse juures maanteel, joobnud olekus lärmitses, komblusvastase teoga hakkama sai ja roppe sõnu ütles."
    Postimees nr.295, 31. okt. 1936
"Karistusi prefektilt.Tartu-Valga prefekt karistas Aleksander Luurmel`i, sünd. 1916. a., elukoht Laeva vallas Ivaski talus, 30 kr. või 20-päevase arestiga selle eest, et tema 20. sept. Tartumaal Laeva Muusika-Lauluseltsi maja koridoris ja 
majahoidja korteris joobnud olekus valju häälega karjus, majahoidjat sõimas, temale rusikatega kallale tikkus ning kõik puruks peksta ähvardas."
    Postimees nr. 343, 19. dets. 1936

"Surm liigsest alkoholi kuritarvitamisest. Pühapäeval kella 19 paiku leiti Laeva vallast Piimaühisuse lähedalt spordiväljakult surnult lamamas Laeva valla elanik Aleksander Ado p. Reo, 52 aastat vana. Kohalikkude elanikkude arvates järgnes surm liigsest alkoholi tarvitamisest, kuna A. Reo oli pühapäeva hommikupoolel rohkesti napsi võtnud. Kohalik arst tegi elluäratamiskatseid, kuid need jäid tagajärjetuks. A. Reo oli varanduseta ja üksik inimene ning kohapeal tuntud suure alkoholitarvitajana. Laip saadeti Tartu Kohtuarstiteaduse Instituuti lahkamisele. "
    Postimees nr. 206, 3. aug. 1937

"Need, keda karistati. Tartu-Valga prefekti poolt karistati:........Andres Ado p. Lummelit, elukoht Laeva vald, Otsa talu ja August Karli p. Johansoni, elukoht Tähtvere vallas, Leetsi talus, mõlemaid 30 kr. või selle mittetasumisel 20-ööpäevase arestiga sellepärast, et nad 22. aprillil Laeva vallas, Laeva Piimaühisuse ja Märksi poe vahelisel teel joobnud olekus on valju häälega lärmitsenud, omavahel tülitsenud ja üksteist vastastikku rusikatega peksnud ja kividega pildunud, pannes toime nii avalikus kohas kakluse."
    Postimees nr. 210, 1937

 Karistatute ja karisruste loetelu tuleks väga pikk. Iga väiksemgi seaduserikkumine sai küllalt karmi karistuse. Tänapäeval on külateedel kakerdamine, lällamine ja teisele "pasunasse panek"  üsna tavaline asi, sest
karistused on kerged ja konstaabel kaugel.  

Eesti põllumajandusliku kroonika " Eesti talundid" (Tartu, 1939) andmetel olid taluperemehed aktiivsed seltsides ja muus ühistegevuses osalejad. Agaramad seltsi-ja ühistegelased olid Juhani talu peremees Verner Birk, Olli talu peremees Johannes Hermann, Karulaane talu peremees Artur Juht, Kingo talu peremees Georg Kangur ( oli olnud ka vallavanem), Matto talu peremees Mihkel Karm (võttis osa Vabadussõjast, oli vallavanem), Süteaugu talu peremees Karl Elmet ( oli Vabadussõjas muusik), Kangro talu peremees  Juhan Kass (oli Maailma- ja Vabadussõjas), Kuusiku talu peremees Johan Klaus (oli Maailma- ja Vabadussõjas), Vibulase talu peremees Jüri Kruus (oli ka vallavanem), Topa talu peremees August Kõrgoja ( Topa talus elas enne Tartusse siirdumist muusikapedagoog Hermine Elisabeth Jürgens, kes oli tuntud Äksi nõiana). Keraverre talu omanik August Lang võttis osa Vabadussõjas, oli seltskonnategelane, juhatas pasunakoori; Savikoja peremees August Linno võttis osa Maailmasõjast ja Vabadussõjast; Valmaotsa peremees Jakob Lõhmus oli seltskonnategelane ja võttis osa Vabadussõjast; Tõrna talu omanik Leo Maaser oli tegev paljudes seltsides, oli suur kirjandussõber, tema talus asus ka postitalu ja telefon. Maailma- ja Vabadussõjas osalesid ka Suuresöödi talu peremees Karl Oja, kes oli ka kaitseliitlane ja seltskonnategelane, Kalda talu peremees Artur Reimann, Sillaotsa talu peremees Peeter Songisepp. Ojari talu omanik Jaan Reinhold oli õppinud H. Treffneri Gümnaasiumis, oli tegev tuletõrjes ja kaitseliidus; Erika talu omanik Ruudi Reinomägi oli aktiivne kaitseliitlane ja seltskonnategelane, hiljem vallavanem, omas Kotka Valgeristi. Avamõisa talu omanik Ferdinand Truus oli vallavanem ja vallavolinik ning seltskonnategelane. Reinu talu omanik Eduard Vau oli Laeva noorkotkaste vanakotkas, oli ka Riigivolikogu kandidaat. Veskioja talu peremees Aleksander Vedler oli kaitseliitlane  ja juhatas pasunakoori, Märdi talu peremees Ado Tiidor võttis osa vallaomavalitsuse tööst ja kuulus paljude seltside tegevliikmete hulka:
"Ado Tiidor 70-aastane. Homme pühitseb oma 70. sünnipäeva Laevas talupidaja, seltside kauaaegne tegelane Ado Tiidor.
Ado Tiidor sündis 15. mail 1866. a. oli kauemat aega Laeva Laulu- ja Mänguseltsi esimees ning võttis osa vallaomavalitsuse tööst. Juubilari algatusel asutati ka esimene piimaühisus, samuti kutsuti ellu Laeva Põllumeeste Kogu. Veel praegugi, vaatamata oma kõrgele vanusele, on A. Tiidor Laeva Jahiseltsi esimees ja juhatab Märdi talu majapidamist. Teda tuntakse ümbruskonnas ka 
kui suurt muusika- ja lauluarmastajat, kes alati on leidnus aega muude tööde kõrval lauluharjutustel käia."
     Postimees nr. 129, 14. mai 1936