Laeva valla talud.
Mõisatest eraldati talukohti kõige intensiivsemalt 1869. aastal. Nii eraldati Laeva mõisast 21 talukohta, sealhulgas  ka Laeva koolile ja Kärevere mõisast samuti 21 talukohta. Hiljem võisid soovijad talud päriseks osta. Algul suhtusid talupojad sellesse umbusklikult - küllap on see üks mõisniku riugas - miks peaks härra oma maa ära müüma? Oli uskumatu, et talupoeg võis pärisperemeheks saada. Veel väideti, et need, kes ostavad talud, jäävad igavesti orjadeks:...." ei suutnud paljud ära seedida, kuidas võimalik on midagi müüa või osta, mida mitte taskusse pista või oma külge siduda ja koju viia ei saa - asja arvati selgeks petmiseks, millega saksad rahva seest viimast rasva välja pigistada tahavad...". (A. Kitzberg ).

See oli ajalooline paratamatus - talurahvas oli agraarsele külaühiskonnale omaste vaadete meelevallas. Hiljem arvamine muutus, suudeti oludele vastavalt ümber orienteeruda. Nappide õigustega rentnikust sündis mõne aastaga omanik - taluperemees. Ümbersündimiseks oli vaja ainult ühte - et talu oleks päriseks, et mõisnik selle müüks. Talude väljaostmine Lõuna-Eestis hoogustus 1860.- ndatel aastatel, Laeva vallas  aastatel 1885-1889.
Laeva mõisast 1869. aastal eraldatud talukohad:  
Talukoha nimi           nr.             Omanik
Lübeki  10A               34             Mihkel Lübek

Laeva kool                21             Jüri Kool, Jaan Mauer, Jaan Hermann
Koppa                      14             Jaan Kaal
Kodasme                     2            Jüri Birk
Kiltre                        10             Juhann Kaal
Kasiko                        6             Juhan Priks
Juhani                      19              Märt Pirk
Ivaski                       17             Mihkel Kukk
Arandi                       22            Jaan Arand
Annuse                     26             Michel Truus
Ahherwarre                20             Karl Mauer
Olli                           18             Jaan Hermann
Pedo                         25            Jaan Truus
Purreto                        7           Jaan Wedler
Trinomardi                  15           Jan Mauer
Trusa                        24            Märt Truus
Türna                         4            Märt Türna
Wabriko                      3            Karl Lübek
Watti                         1            Karl Kool
Walma                       13           Juhan Saar
Wenne                       23           Michel Brett 

Kärevere mõisast 1869. a. eraldatud talukohad:
Talukoha nimi               nr.                 Omanik
Kannestiko                   44              Ado Eller

Kerrawerre                   42              Ants Lange
Kütti                           36              Thomas Laas
Kübsaar                       39              Mihkel Rästas
Kosa                           48              Adu Heht, Jaan Heht
Koigo                          35              Jürri Wedler
Kingo                          40              Johann Kangur
Kämmaro Rein               41              Jaan Puusemp
Josti                           45              Hans Linno, Tomas Linno
Avvamoisa                   29              Märt Briks
Aellevi                         47              Karl Birk
Wahhemets                  52              Juhhan Ench
Leppiko                        51              Jaan Wõngri
Mäksamurd                   34              Jacob Pranz
Matsijago                     49              Jaan Stamm
Piri                              31              Jaan Truus
Pikkawälla                     50              Juhhan Stamm
Sawwikoa                     46              Jaan Pirk
Sütte                           38              Juhan Kaal
Thoma                          43
                                   35
Walgeone                      28              Johan Laurson

Vanimaks taluks Laeva vallas  võib pidada Selli (Seli) talu, mis võib olla rajatud ajavahemikus 1660 - 1670. Oma talu ajalugu meenutas Elmar Peedo:
......" Minu esivanem Selli Mihkel teenis tsaarisõjaväes. Siis oli sõjaväes
teenimise aeg väga pikk - 25 aastat. Mihkel teenis sellest ära 10 aastat ja invaliidistus. Teenistuse eest anti talle kännustikus (ise võis valida) 77 ha maad. Mihkel ehitas üles eluhoone koos rehetoaga, mille seinad kui ka katus laoti palkidest, naelu ei kasutatud. Rehetoa asemele ehitas hiljem hobusetalli. Selle aja talumehed oskasid maad ja metsa hoida. Kütteks korjati hagu ja peenemaid puid, jämedam kasutati ära ehitustel. Selli Mihkel oli puutöömees. Veel praegugi on alles hulk kadakast, ja saarepuust meisterdatud puunõusid: võipütte, puuämbreid, kausse, koorenõusid jne. Selle kadakaallee, milles on näha hästi vanu kadakaid, istutas Selli Mihkel. Selle vanuseks võib olla 300 aastat. Praegu on sinna kadakaid juurde istutatud, sest osa  alleest kuivas ära.
 Mihkel pidas ka mesilasi. Mitte tarudes, vaid õues puuõõnsuses.
Viimase sõja ajal põles saun maha, eluhooned jäid alles
."......

Elmar Peedo pidas mitmeid ameteid: oli meiereis õpipoiss, juustumeister, 
rahvanaja juhataja, töötas uudismaadel, kaupluse ja mujal, aga mitte päevagi kolhoosis. Ta arreteeriti 02.06. 1951. a., süüdistati § 58-1a järgi ja talle mõisteti 25+5 ja saadeti Siberisse. Sealt vabanes ta 28. nov. 1955. a. Kõigile vintsutustele vaatamata oli Elmar  elurõõmus, osavate kätega puutöömeister ja suur loodusesõber. Ta töötas Reku parvemehena kuni parveliikluse sulgemiseni. Kahju, et seda kireva elusaatusega ja hea jutustamisoskusega meest ei ole elavatekirjas - 30. jaanuaril 2006. aastal võttis tuli nii mehe kui tema väärtuslikud puunõud.