Laeva valla talud.
Mõisatest eraldati talukohti kõige intensiivsemalt 1869. aastal. Nii eraldati Laeva mõisast 21 talukohta, sealhulgas ka Laeva koolile ja Kärevere mõisast samuti 21 talukohta. Hiljem võisid soovijad talud päriseks osta. Algul suhtusid talupojad sellesse umbusklikult - küllap on see üks mõisniku riugas - miks peaks härra oma maa ära müüma? Oli uskumatu, et talupoeg võis pärisperemeheks saada. Veel väideti, et need, kes ostavad talud, jäävad igavesti orjadeks:...." ei suutnud paljud ära seedida, kuidas võimalik on midagi müüa või osta, mida mitte taskusse pista või oma külge siduda ja koju viia ei saa - asja arvati selgeks petmiseks, millega saksad rahva seest viimast rasva välja pigistada tahavad...". (A. Kitzberg ).
See oli ajalooline paratamatus - talurahvas oli agraarsele külaühiskonnale omaste vaadete meelevallas. Hiljem arvamine muutus, suudeti oludele vastavalt ümber orienteeruda. Nappide õigustega rentnikust sündis mõne aastaga omanik - taluperemees. Ümbersündimiseks oli vaja ainult ühte - et talu oleks päriseks, et mõisnik selle müüks. Talude väljaostmine Lõuna-Eestis hoogustus 1860.- ndatel aastatel, Laeva vallas aastatel 1885-1889.
Laeva mõisast 1869. aastal eraldatud talukohad:
Talukoha nimi nr. Omanik
Lübeki 10A 34 Mihkel Lübek
Laeva kool 21 Jüri Kool, Jaan Mauer, Jaan Hermann
Koppa 14 Jaan Kaal
Kodasme 2 Jüri Birk
Kiltre 10 Juhann Kaal
Kasiko 6 Juhan Priks
Juhani 19 Märt Pirk
Ivaski 17 Mihkel Kukk
Arandi 22 Jaan Arand
Annuse 26 Michel Truus
Ahherwarre 20 Karl Mauer
Olli 18 Jaan Hermann
Pedo 25 Jaan Truus
Purreto 7 Jaan Wedler
Trinomardi 15 Jan Mauer
Trusa 24 Märt Truus
Türna 4 Märt Türna
Wabriko 3 Karl Lübek
Watti 1 Karl Kool
Walma 13 Juhan Saar
Wenne 23 Michel Brett
Kärevere mõisast 1869. a. eraldatud talukohad:
Talukoha nimi nr. Omanik
Kannestiko 44 Ado Eller
Kerrawerre 42 Ants Lange
Kütti 36 Thomas Laas
Kübsaar 39 Mihkel Rästas
Kosa 48 Adu Heht, Jaan Heht
Koigo 35 Jürri Wedler
Kingo 40 Johann Kangur
Kämmaro Rein 41 Jaan Puusemp
Josti 45 Hans Linno, Tomas Linno
Avvamoisa 29 Märt Briks
Aellevi 47 Karl Birk
Wahhemets 52 Juhhan Ench
Leppiko 51 Jaan Wõngri
Mäksamurd 34 Jacob Pranz
Matsijago 49 Jaan Stamm
Piri 31 Jaan Truus
Pikkawälla 50 Juhhan Stamm
Sawwikoa 46 Jaan Pirk
Sütte 38 Juhan Kaal
Thoma 43
35
Walgeone 28 Johan Laurson
Vanimaks taluks Laeva vallas võib pidada Selli (Seli) talu, mis võib olla rajatud ajavahemikus 1660 - 1670. Oma talu ajalugu meenutas Elmar Peedo:
......" Minu esivanem Selli Mihkel teenis tsaarisõjaväes. Siis oli sõjaväes
teenimise aeg väga pikk - 25 aastat. Mihkel teenis sellest ära 10 aastat ja invaliidistus. Teenistuse eest anti talle kännustikus (ise võis valida) 77 ha maad. Mihkel ehitas üles eluhoone koos rehetoaga, mille seinad kui ka katus laoti palkidest, naelu ei kasutatud. Rehetoa asemele ehitas hiljem hobusetalli. Selle aja talumehed oskasid maad ja metsa hoida. Kütteks korjati hagu ja peenemaid puid, jämedam kasutati ära ehitustel. Selli Mihkel oli puutöömees. Veel praegugi on alles hulk kadakast, ja saarepuust meisterdatud puunõusid: võipütte, puuämbreid, kausse, koorenõusid jne. Selle kadakaallee, milles on näha hästi vanu kadakaid, istutas Selli Mihkel. Selle vanuseks võib olla 300 aastat. Praegu on sinna kadakaid juurde istutatud, sest osa alleest kuivas ära.
Mihkel pidas ka mesilasi. Mitte tarudes, vaid õues puuõõnsuses.
Viimase sõja ajal põles saun maha, eluhooned jäid alles."......
Elmar Peedo pidas mitmeid ameteid: oli meiereis õpipoiss, juustumeister,
rahvanaja juhataja, töötas uudismaadel, kaupluse ja mujal, aga mitte päevagi kolhoosis. Ta arreteeriti 02.06. 1951. a., süüdistati § 58-1a järgi ja talle mõisteti 25+5 ja saadeti Siberisse. Sealt vabanes ta 28. nov. 1955. a. Kõigile vintsutustele vaatamata oli Elmar elurõõmus, osavate kätega puutöömeister ja suur loodusesõber. Ta töötas Reku parvemehena kuni parveliikluse sulgemiseni. Kahju, et seda kireva elusaatusega ja hea jutustamisoskusega meest ei ole elavatekirjas - 30. jaanuaril 2006. aastal võttis tuli nii mehe kui tema väärtuslikud puunõud.