Uskumusi ja kombeid.

Meie esivanemad harisid põldu ja kasvatasid karja. Nende aastaring, tähtpäevad ja uskumused ning kombed olid oluliselt seotud põllu ja karjaga, loodusega ja lähedastega.
Osa vanu uskumusi on vajunud unustustehõlma ja asemele tulnud uusi, aga paljud vanadest on edasi elanud ja teatakse veel praegugi.
1989.a. kirjutasid Laeva kooli õpilased töö “Kooliõpilaste uskumustest” ( juhendas õpetaja Hille Vahkal). Tööd säilitatakse Eesti rahvaluule  arhiivis ( RKM 439 1/209 ). Mida siis uskusid tolle aastakümne teismelised?
 Kui tahad, et su soov täide läheks, siis leia sirelipõõsast viieleheline õis, söö see ära ja samal ajal mõtle oma soovile.
Soovida võid ka siis, kui täht langeb.
Kastanimuna taskus kandmine ja hobuseraua leidmine toob õnne.
Hea aasta tuleb, kui uue aasta esimesel päeval tuleb mehele naine esimesena vastu ja naisele mees.
Kui astud voodist välja parema jalaga – läheb päev hästi, kui vasakuga – halvasti.
Eksamite lähenedes ei tohi juukseid lõigata, pead pesta ega riideid vahetada.
 Et mitte tülli minna, pead teisele varba peale astuma kui see sinu varbale kogemata astub.
Teise viha alt saad ära kui teed otsaette risti ja vaatad voolavat vett, et vesi viha ära viiks.
  Kui sipelgad pesa kõrgele ehitavad, tuleb vihmane suvi.
 Kui pääsukesed hästi madalalt lendavad, siis on vihma oodata.
Kui koer või kass rohtu sööb, on vihmalootust.
Kui laua taga ringutad, saad laisa naise (mehe).
Luksumist saab ravida hinge kinni hoides ja samal ajal lonkshaaval vett juues.
Laeva kool, Haldor Peterson, 13 a.

Kui tahad ennustada, kas su soov täide läheb, siis pane silmad kinni ja proovi käed vastakuti kokku panna nii, et nimetissõrmed oleksid koos. Kui see õnnestub, läheb soov täide.
Kui te lähete kahekesi kõrvuti ja teie teel on kas post, auto vm., siis peate mõlemad minema ühelt poolt seda takistust, vastasel korral tuleb riid.
Halb enne on see, kui sa oled hommikul söömata ja kuuled sel kevadel esimest korda käo kukkumist.
Laeva kool, Sigre Käkk, 13 a.


Kui puruneb klaas, siis selle killud toovad õnne.
Lõhutud peegel toob seitsmeks aastaks õnnetust.
Et õppetükke selgeks sada, pane õpik ööseks pea alla.
Sussid tuleb voodi ette jätta ninadega väljapoole. Jätad ninadega voodi poole – jääd haigeks.
Kui mitu korda kägu sulle esimest korda kukub, nii mitu aastat on sul elada jäänud.
Laeva kool, Priit Somelar, 15 a.

Et õnnetust ära hoida, ei tohi seista pikkuse järgi reas.
Kui unustad midagi maha, ei tohi tagasi minna, sest siis läheb halvasti.
Halvasti läheb ka siis, kui Sul on pluus pahupidi seljas ja sa ei vaheta seda ära.
Kui komistad parema jalaga, läheb hästi, kui vasakuga – halvasti
Laeva kool, Merle Sukk, 13 a.

1989.a. suve toimus RKM rahvaluulekogujate ekspeditsioon Kursi ja Äksi kihelkonda. Sellest kirjutab Ell Vahtramäe kogumispäevikus ( katkend ) järgmist:
12. juuni. Nad panid mu jalgrattaga Laeva haigla juures maha. Siinsed elanikud on kõik viimastel aastatel siia tulnud ja väga noored. Haiglatädid arvavad, et Ilmar Pung on mulle sobiv mees. Lähen asja uurima. Endise õpetajana on ta kindlasti tark mees, kuid rahvaluulealased teadmised ütleb kirjandusest pärit oleva. Ta juhatab mu edasi Väänikvere külla Ruulide juurde. Seal elav 90-aastane Hilda Vahkal tunneb end väga halvasti ja tema juurde mind ei lasta. Küll aga võtab tema tütar Maret Ruul mu enda hoole alla. Kõigepealt jutustab ta üht-teist emalt kuuldut, siis võtab mu käekõrvale ja teeb kogumispäeva minu kõrval läbi. Helju Moisto juures ei ole me kaua, kirjutan üles õnnetud päevad (täna on üks nendest) ja lähen edasi Aliide Tammela juurde. Ta on väga jutukas, räägib väga palju uskumusmuistendeid ja usub kõike jutustatavat. Tal on säilinud ka laulukladesid. Kaasa anda ta neid ei raatsi, kuid on nõus mulle laulma....”
RKM II 429

Väljavõte Helju Moisto ema märkmikust nn. õnnetute päevade kohta ( kirjaviis muutmata):
Mai, 1927
Aastal on 49 päiwa, mis õnnetu päiwa oma. Kes neil päiwil haikest jääp seleka om katsi ja põlu peal ei kästa seemend külva eka nuka kiwi paeka panta ei ka misukest tööd alustada;
Päiwad oma järkmised:
Januarikuu 1. ja 2. ja 11. ja 17. ja 18.
Webraril kuu 8. ja 10. ja 17. ja 21.
Märtsi kuu 1. ja 12. ja 13. ja 17.
Abril kuu 1. ja 3. ja 12. ja 17.
Mai kuu 1. ja 7. ja 10. ja 17. ja 30.
Juuni kuu 1. ja 7. ja 12. ja 13. ja 17. ja 27
Juli kuu 1. ja 5. ja 6. ja 17.
August kuu 1. ja 3. ja 18.
Septembri kuu 2. ja 15. ja 19. ja 30.
Oktobri kuu 16. ja 17.
Nowembri kuu 1. ja 6. ja 18.
Detsembri kuu 1. ja 7. ja 11 ja 18.
Neet lapset mis neil päiwil süntiwad ei ela kawa ja neet inimesed kes naist wõtawad neil om õnetu abielu nemad elawad lahus ei ole õnistust kõik eluaig.
Kursi khk., Väänikvere k., Helju Moisto, 50 a., 1989

Kui kuuled koputamist ( kas päeval või öösel) ja kedagi ei ole ukse taga, siis ikka midagi halba juhtub.
Kui peale matuseid haud vajub paari kuu jooksul sisse, siis tuleb kellegi surm varsti.
Kui surnu nõrgaks jääb, tuleb teine järgi.
Kui noorel kuul lammast pöad, hakkab vill ruttu kasvama. Kui vanal kuul, siis mitte.
Noorel kuul pestud pesu saab hästi puhas, vanal kuul mitte.
Kartul tuleb maha panna vanal kuul – kasvab alla, noorel kuul saad pealseid.
Äksi khk., Kärevere k. – Anu Sukk, 42 a., 1989

Enne mu õemehe surma koputati 40 ööd-päeva ühtelugu sel talvel.
Kägu õuepuul kukub surma. Möödunud kevadel kukkus kägu Kärevere koolimaja õues, surigi koolimaja perenaine Paide Pauliine.
Haraka kädistamine tähendab halba, kas loomaõnnetust või muud.
Koera ulgumine tähendab surma.
Kui sündides on lapsel käed valged, siis sureb ta ära.
Lapse ristimisvesi visati üle katuse, siis pidi lapsel olema õnnelik saatus.
Olen kuulnud vitsa abil veesoone otsimisest. Minu poeg otsib traatidega veesooned kõik üles. Jämedad traadid, mis muidu on harali, lähevad veesoone kohal ristamisi.
Äksi khk., Kärevere k.- Salme Mikk, 75 a., pärit Palupõhjast Soo külast, 1989

Kui kardeti, et surnu hakkab kodu käima, keerati ta kummuli.
Kui surnu majas, keerati peegel kummuli.
Kui kägu õuel kukub nokk väljapoole, ennustab loomaõnnetust, kui sissepoole, siis inimese.
Keda uss on nõelanud, seda mesilase või herilase nõel enam ei paisteta.
Kooljaluud peksti kuiva lepapuu haluga, siis pidi ära kaduma.
Kursi khk., Maanda k. – Anna Kabin, 88 a., 1989

Kui kass silmi peseb, vaata, kuhupoole on sabaots, sealt tuleb külalisi.
Kursi khk., Ruupa k. – Milla Koppel, 64 a., 1989

Pliidi peale ei tohi sülitada – huuled lähevad ohatisse.
Lambi pealt ei tohi tuld võtta – tütred ei saa mehele.
Kui nina sügeleb, saad surmasõnumeid (kui nina külm) või titesõnumeid ( kui nina soe ).
Kursi khk., Jüri küla – Anna Junts, 83 a., 1989

Soolatüügaste peale tuli panna haavapuu vahtu, uuemal ajal vereurma mahla. Oli selline kollaste õitega taim. Seda pandi ka konnasilma peale, võttis kohe ära. Samuti pandi seda hobuste käsnadele ja lehma nisade käsnadele.
Vanakurat kõrvetab ära 17 paari pastlaid, enne kui üks tüdruk mehele saab.
Kui tüdrukul oli kavaler ja ta kartis, et poiss teda ei võta, siis pani ta poisi pildi padja alla. Kui läks hästi, siis võttis selle pildi padja alt ära.
Kursi khk., Saduküla – Olga Nõel, s.1898, 1989

Äksi nõia mees oli mu isaga ühe metskonna metsavaht. Mees rääkis, et ta ei saanud temaga elada. Ta ei võtnud teda mitte armastuse pärast ja ta tahtis teiste naistega ka läbi käia. Äksi nõid aga sai kodus kohe aru, kus mees käis ja mida ta tegi.
Kui mõisaprouad olnud väga halvad, siis käinud nad pärast surma vaeste juures sea sööki söömas.
Kursi khk., Siniküla, - Anna Märks, s.1908 Väänikveres, 1989

Kui müüdi hobune, anti kaasa ka valjad.
Kui looma ära müüsid, lõigati tema saba küljest tsäuhti! Tükk ära ja pisteti seinaprakku. Ei tea, mis õnn see pidi olema.
Mõni ei tahtnud, et võõras lauta läheb, et on kuri silm.
Kui loomad märjaks läksid, öeldi, et luupainaja käis.
Kui pihlakas palju õitseb, on hea kartuliaasta.
Äksi khk., Kõnnujõe k. – Evald Kurs, 77 a., 1989

Reedesel päeval tööd ei alustatud.
Neljapäeva õhtud olid kõigil vabad – siis olid noorte kokkutulemised, mängiti, tantsiti jne.
Laupäeval lammast ei pügatud.
Kindaga tere ei antud – annab lambaõnne ära.
Käega ei või lauda pühkida – nälg tuleb majja.
Odrakülvajale anti seasaba, siis pidi odra hästi pika peaga kasvama.
Kui tõid endale kassipoja, pidid selle eest suure nõela andma, siis kasvas kassist tragi kass.
Juukseid tuli lõigata noorel kuul.
Lapsel pandi varrukasse alati parem käsi enne, siis tuli temast paremakäeline.
Äksi khk., Kõnnujõe k. – Leida Vestel, 80 a., 1989

Kurja silmaga vaatajale, kui ta su loomi kiitis, pidi vastama: “Mul olid enne palju ilusamad.”
Kui vett maha läheb, tuleb külalisi, samuti, kui puuhalg kukub.
Kui võtmed maha kukuvad, tuleb kohe mõni autojuht või traktorist.
Kui kukub lusikas või kahvel maha, tuleb naisterahvas, aga nuga tähendab meesterahvast.
Kui suutäis maha kukub, tuleb näljane külaline.
Kui kuuled esimest käo kukkumist lõuna ajal, tähendab see halba. Õhtane kägu on õnnekägu.
Kursi khk., Väänikvere k. – Aliide Tammela, 73 a., 1989

Lauritsapäeva kohta öeldi: Kui Laurits lehte lahutab, siis Pärtel pöörab. Pärtlipäev oli kaks nädalat hiljem. Siis pidi kapsas nii ruttu kasvama, et ööpäevas kasvab villase lõnga katki.
Kui metsas ära eksid, pead maha istuma, siis tuleb mõistus pähe.
Kui esimese puutäi leiad, siis murra ta katki, võta pihlaka oks ja litsu sinna vahele, siis ükski ei hakka enam külge. Mina tegin nii ja ei tulnud enam ühtegi.
Soolatüükaid tuli soolaga hõõruda iga õhtu ja viskad soola ahju. Aga praginat ei või kuulda, siis jooksed välja.
Kursi khk., Puurmani – Leida Kaljulaid, 1989

Jõune külas oli suur tark nõid Kokuta Marie. Kui vargusi oli, teadis kohe ära, kes oli varas. Siis ta tegi nii, et vargal tuli nii suur piin ja südamevalu, et pidi varastatud asja tagasi viima.
Kursi khk., Härjanurme – Leonhard Matsi, 58 a., 1989

Mõnel inimesel on niisugune imelik jõud kätes. Kord jäid mul käed haigeks. Öeldi, et mine Rähni-ema juurde Köstrile. Temal olid küll niisugused käed, mis ravisid. Ta võttis mu kätest kinni ja hoidis oma käes. Ise küsis: “Kas tunned ka midagi?”.Tundsin, et käe sees tõmbab kangesti.
Vahtriku Eino soolatüükad võttis Rähni-ema ära ka ainult sellega, et hoidis jalga oma käte vahel.
Kursi khk., Altnurga k. – Adele Äärmets, 82 a., 1989

Meil siin elas Hunt Mari. Tema lubas kõik ära needa, kes soos tema koha pääle marju korjama läksid.
Ta nõiduski vallavanema Kabina ära, et see jäi vanaks poisiks, ei saanudki endale naist.
Kursi khk., Laasme k. – Anni Mugri, 72 a., 1989

Õhta ei tohtinud prahti välja viia, viid rikkuse ära.
Kui jahile lähed ja vanatüdruk vastu tuleb, pööra kohe ots ümber.
Kui ütlesid: “Kalad kaussi kabisegu, lutsud liuda libisegu!”, olid alati kalamees. Ilma ei jäänud.
Kui põrsaid müüdi, pisteti pihuga põhku kotti, siis lähevad edasi, ei jää haigeks.
Äksi khk., Saadjärve v.- Anu Korb<Armin Sots, s.1903, 1983

Laevas elas Vabriku-mammi. Kui see kooki tegi, pidi koogi sisse tütre karvu panema. Siis see poiss, kellele kooki söödeti, jäi talle järele jooksma.
Kursi khk., Saduküla – Leida Aruoja (Polli), 1983

Sadukülas oli rahvaarst Truusi-ema. Tema arstis inimesi oma kätega, ise midagi pobisedes. Tal oli sõrmeotstes niisugune elekter, mis tegi terveks.
Kursi khk. – Erna Tampere<Amalie Tupits, 76 a., 1989

Puurmani kandis oli ühek mehel – Kaeramaa Huugul – võim nõiavitsaga kaevukohta otsida. Puurmani ja kiriku vahel vasakut kätt on suur maja. Kõnnib, käib, vits on käes. Jõuab veesoone peale, siis hakkab vits painduma.
Vanas kuus niidetud lamba villast riided ei lähe koitama.
Suurel nädalal ei tohtinud kurikatega pesta, siis pidi suvel pikne sisse lööma
Kursi khk., Tammiku k. – Linda Alabert, 78 a., 1989

Kui sügisesel pööripäeval lumehanged aia veeres, siis tuleb hea odrasaak.
Nigul needib kõik kohad, tuleb tugev külm.
Kui kolmekuningas päeva paistab, saab heina teha.
Inimesel, kes suremas on ja ruttu ära ei sure, tuleb pea põhja poole pöörata, siis sureb kohe. ( Kursi )
Kui metsas puu kiitsub, siis võta selle inimese, kellega sul viha on, riietest üks tükk ja pane senna vahele, siis peab temale haigus külge tulema. ( Kursi khk., Laeva)
Vana naase kõneliva, et kes ohvri ära võtt, toen jäänu haiges. Saanu pidali tõpe. Soomi ja riiet viidu ohvris. (Ohvripaigalt ei tohtinud midagi ära võtta). (Kursi khk., Laeva)
Vanal kuul ei panta loomi nuuma peale, siis ei kasuvat. Vanal kuul on jälle hää tappa nuumloomi, siis on liha tulus. (Äksi)
Kui mihklipäev noore kuu sees on, siis ei sööda sügisel orasid ega ka ei riku sügise ega kevadi neid kohutuse läbi.Kui mihklipäev on vana kuu sees (see on täiekuu ehk viimatse veerandi sees), siis mädanevad rukkiorased talvel lume alla ära.
Kui martipääval jõgi kinni on külmetanud, siis on maarjapääval lahti.
Kui anged aia veeres on, siis on suvel suured viljarõugud.
Kui jaanipäevaks lina lonti lööb, siis kasvab ikka hea lina.
Kui seitsmevennapäeval on nii palju kuiva ilma, et mees saab ratsahobuse selga hüpata, siis saab heina teha.
Jaan viskab esimese külma kivi vette, Jakob teise kivi ja Laurits kolmanda.