Rahvakalendri tähtpäevade kombestikust

 

                       

                    Rahvakalendri  tähtpäevade kombestikust .

Vanasti arvati aega nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise ja see rahvakalender õpiti pähe. Meie rahvakalender on väga vana. On tähtpäevi, mille vanus on üle tuhande aasta. Rahvakalendri aluseks on nii põllumehe töödest kui ka loodusnähtustest põlvkondade jooksul talletatud kogemused ja tähelepanekud.
Tähtpäevi rahvakalendris oli palju, kuid ainult tähtsamaid ja vanemaid kasutati aasta arvutamisel:
Tõnisepäev – 17. 01.
Küünlapäev – 02. 02.
Madisepäev – 24. 02.
Paastumaarjapäev – 25. 03.
Karjalaskepäev – 01. 04.
Künnipäev – 14. 04.
Jüripäev – 23. 04.
Jaanipäev – 24. 06.
Jaagupipäev – 25. 07.
Lauritsapäev – 10. 08.
Rukkimaarjapäev – 15. 08.
Pärtlipäev – 24. 08.
Mihklipäev – 29. 09.
Hingedepäev – 02. 11.
Mardipäev – 10. 11.
Kadripäev – 25. 11.
Jõolud – 25.-26. 12.

Kombed Kursi kihelkonnas:
    Paastumaarjapäev.
Tütrukud peavad see hommuku musta härja muna katsma. Siis saavad see uasta mehele ja kui oma talus sihukest härga põle, siis peab sinna minema, kus on.
Perenaine peab paastumaarjapääva hommuku päävatõusu aeg valge tanuga kolm ringi vastupääva ümber kapsaaia käima, siis kasvavad suured ja valged kapsapiad.
Maarjapäeval anti ka tüdrukutele võti kätte, et võivad lakka magama minna, ja puistus õlgi ühes.
Kui paastumaarjapäeva õhtu veel tuld üles võetakse, siis siginema kirbud ja lutikad majase ja  olevad väha kurjad.
Maarjapääva hommuku enne päävatõusu tuuase puualga väljast tuppa, see saab avisid sel aastal.
        Lihavõtted.
Teatud tähendusega asjad pandud tasside alla ja pimedast peast pidi  igaüks võtma omale ühe ning siis pidi see täituma sel aastal. Võti tähendas vanglat, sõrmus abiellumist, muld surma ja sool uut kohta.

Lihavõttepühade aigu keedeti paa täus mune.
Lihavõttepühadel sõitsid poisid ringi ja otsisid mune. Otsida võis teisel lihavõttepäeval. Esimesel päeval otsijale visati rangid kaela. Poisid tahtsid sellepärast ringi sõita, et vaadata, kuidas tüdrukute pool kord on.
Lihavõttepüha hommiku peksti urbadega neid, kes hommikul kauem magasid. Urvad toodi õhtul valmis.

           Jüripäev.
Jüripäeval aeti tüdrukud enne päeva üles, et päevitus ei hakkaks piale ja ei nõiutas ära.

           Karjalaskepäev.
Kari lasti alati välja laubasel päeval. Karjapoissi kasteti selle päeva puhul alati kõige enne, et ta suve läbi virge püsiks.Talle anti ka muna süüa.

Perenaine andis karjapoisile vitsa, mis pidi kaitsma karja huntide eest.

Maituli.
Maituli tehti maas, jaanituli pidi varda otsas olema.
Mailauba tehti maituld.Maituli oli ikka maas. Lauldi isamaalisi laule ja naljalaule. Mängiti ka ringmänge.
Igas külas oli kiik ja korras kiigeplats, kus peeti pidusid. Kiigepeod hakkasid mai-aegu peale.

             Suvistepühad.
Suvistepühad olid suured pühad. Käisime kirikus ja sugulased tulid kõigist maailmakaartest külla.

Suvistepühadeks toodi kased tuppa.

             Jaanipäev.
Jaaniöösi olid hobused kodu, siis oli pal´lu hunte.

Jaagupipäev.
Kui jaagupipäe parm tappa, siis tuleb kümme asemele

              Mihklipäev.
Mihklipäeval hakati lambaid tapma.

Mihklipäeval olgu naine toas ja naerid keldris.

              Mardipäev.
Märdipäev oli üks sant kelgu pial varju all. See tegi muusikalugusid. Kõige kelguga tuli tuppa.

Mindi ka kõrtsi, kus seal istuvad mehed teinud santidele õlut ja viina välja. Tihti jäänud noored, kui sandiriided ära võetud, kõrtsi tantsima ja laulma üheskoos.
Sandid ise olivad ikka  mõnes talus ehk kus aga sai, kortelis ja igas seltsis olivad ikke üks isa ja üks ema, pojad ja rütred, poisid (sulased) ja tütrukid. Ka olivad igal selsil obused, kas palgatud ehk mõne sandi oma, kellega nad ühest majast teise käisivad ja kraami, mis neile anti, korteli viisivad. Igal külal oli enamist oma sltskond. Mardi-ja kadrisandid olivad vahest mõnikord ka kaks ehk kolm nädalid koos ja sõivad ja jõivad seda krami, mis neile anti, kunni kõik otsa oli, ja jägasivad eneste vahel seda kraami ja müüsivad, mis ise ei tahtnud ning pidasivad pidu, kus ka pallu joodi.
Mardipäeval käisid mehed sandis, kadripäeval naised. Andideks saadi söödavaid asju ja kindaid-sokkisi.

           Jõulud.
...Õhtupoolikul umbes kella 4 paiku hakatud kirikusse sõitma. Saani ees uhke hobune, kellad kaelas, kirju saanitekk (rohelise plüüsiga kaunistatud) põlvedel. Tavaliselt juhtinud pereisa hobust. Kui aga pereisa vanaduse pärast koju jäänud, olid ohjad perepoja käes. ...

Kui heinu tuppa toodi, siis küssis heinatooja enne ukse peal olles, heinad süles, et: “Kas tahate jõulusid vastu võtta,” siis kostsivad kõik toas olijad ühest suust: “Tahame küll jõulusid vastu võtta.” Siis toodi heinad sisse.
Ka jõululaupääv koristadi väljast põlluriistad ära, sest kui väljal on, siis need nutva jõulupühade aeg.
Jõululauva õhtu toodi kilimit kaeru laua alla ja olli keige öö laua all, kui söögipalvet loeti, siis said kaerad ka õnnistatud teiste roogadega ühes.
Igal jõulu- ja iga uueaasta hommikul antakse loomadele, igale loomale üks käär üle leiva. Perenaine, olgu ta muidu nii kitsi kui tahes, siis ikka läheb, suur kuhi leivaviilukaid süles, lauta. Lammastele antakse tükiviisi, neid on palju ja nad muidu nabivad ära üksteise ees. Aga suuremad loomad, hobused ja veised, saavad igaüks oma kääru.
Umbes 50 aastat tagasi toodud jõululaupäeva õhtu külimitutäis kaeru tuppa laua alla. Õhta loetud ja lauletud selle lauakses ümber, kus kaerakülimit all olnud. Ja esimese püha hommiku antud peoga igale loomale palvega õnnistatud kaeratei. Ka leiba antakse esimese püha hommikul loomadele, missugust kommet tänapäivi peetakse.
Jõululauba õhtu panna sool klaasi alla sulama.Kelle sool sulab ennekõike, see sureb varsti ära.
----Söök jäi lauale hommikuni----ja panti puhtad taldrikud lauale ja mustad kokku ja nendest pidid need surnute hinged tulema sööma.Vanaema ikka tegi seda. Ema es pane puhtid taldrikid ega midagi, aga söögi jättis küll, nagu õhtul sõime.
Enne jõulu tehti jõulupull, üks niisugune leib, kaks sarve peas ja saba taha. See oli jõululaupäeva öösi, uueaasta öösi ja kolmekuningapääv viidi aita, seal seisis kõvasti, niikaua kui kari vlja läks, siis anti elajatele see pühadest õnnistatud jõulupull, see kaitses keige suve kurja vastu.
Jõululauva öösel kell 12 tuleb õue minna ja kuulata, kui lauakolinat kuuleb, siis sureb peremees. Kui kukk laulab, siis saab rohkem peret. Koer haugub, sureb keegi muu. Ainult seal talus on see juhtumine, kus kuuldaks lauakolinat, kus kukk laulab ja koer haugub.
Jõululauba panti ette ja taha peel ja oma ette lavval klaas vett ja kuldsõrmus. Peelist näeb ära, kes on tulevane kosilane. Kord istunuvad jõululauba peeli ees viis tütarlast. Esimene nähnud, et musta tõllaga mees sõitnud ette, pöörnud pika ümber ja lähnud tagasi. Teisele tulnud sõdur, mõõk puusa pial. Pöörnud ka pikka tagasi.Kolmandale tulnud allis riidis mees. Pöörnud jällegi tagasi. Aga viiendale tulnud mees, keis käes ja tahtnud tüdruku üles puua. Tüdruk joosnud irmuga minema. Neli tüdrukut saand sel aastal mehele, aga viies jäänd aigest ja surnud ära.
Kes jõulupühal, esimesel pühal, kes ühes külas elanud, kõige enne kirikust  kodu saab, selle töö on sel aastal hästi jõudus.
Jõululauba oldud öö otsa üleval, mässatud ja mängitud, pillutud partele õlgi. Siis tulnud hea viljaõnne aasta.
            Vana- ja uusaasta.
Vana-aasta õhtul tehtud tuhk lees tasaseks. Kass aetud toast välja. Uueaasta hommikul vaadatud, kelle jäljed on tuha peal. Kui olnud vana inimese jälg, siis surnud vana inimene ära, kui olnud lapse jälg tuha peal, siis sündinud laps. Kui üks jälg – sünnib, sureb üks. Palju jälgi – sünnib, sureb palju.

Kui uueaasta öösel kuuldi lehma müügimist või lamba määgimist, siis sai kahju.
---Valati õnne ja anti loosisid. Perenaine pani öösi karbid laua peale kummuli ja iga karbi alla pandi üks asi, nigu leiba, liha, mulda, pupesid, sõrmussid ja muid sihukesi asju. Kui siis uueaasta hommuku tuli, aas perenaine pererahva ülesse õnne võtma, igaüks võttis siis ühe karbi alt. Kellele siis leevaraasuke juhtus, see sai ikke see aasta süüa, kellele mullatükk juhtus, see sureb see aasta ää. Pupe tähendas naesterahvale, et see suab see oasta pulmi (kihlusi)
Vana-aasta õhtu pühkmed pühiti kokku külimitti. Öösel pidi pühkmetega kella 12 aegu ristteele minema. Ise pidid ronima aga külimiti otsa ja kuulama, mis häält sa siis kuuled. Kui näiteks kuulsid kellasid, tulid järgmisel aastal kosjad; kui lauakolinat, siis surma.

           Äksi kihelkonas:
            Paastumaarjapäev.

Maarjapäeval ei õmmeldud mitte, et siis saavad siad nõelikud ja ei ükski aed ei pea neid suvel kinni.

          Suur Neljapäev.
Keriti lõnga hästi suured kerad, siis kasvavad suvel hästi suured kapsapead.

          Jüripäev.
Jüripäeva hommikul käivad naesed, pahempidi undrukud ümber ja kindad käes, teiste karjade jälgede seest piima ja võid korjamas. Lännik olgu käpa ots ja ise üteldakse: “Siit saan piima, siit saan võid!” Siis ärgitatakse käega maast jälgedest võtta ja pannakse lännikusse. Siis saab teiste piim ja või sellele.

Jüripäeval ei raiuta ühtegi puud maha; kui adraväet ehk äkkevöö katki läheb, siis pannasse mõni nööritükk asemele ehk minnasse parem kodu.
Jüripäeval ei kuduta kangast, et siis ei ole riidel tulu ja saab ruttu otsa.
Enne jüripäeva pestasse konnakudega silmi, et siis peab see inimene kõik see aasta näust hele ja valge olema.

            Jaanipäev.
Jürist jaani olli üheksa külvinädalat.

Jaanilaupäeval tehti jaanituld, kus mängiti, lauldi ja tantsiti. Kus peremees Jaan oli sääl anti tulelistele õl
Jaanipäeva hommiku kõlistatakse vikatisi, siis saada niitmine jõudus olema.

            Jaagupipäev.
Kui jakubipäevas kartohvlid liigutatakse ehk võetakse, siis lähevad easte kasuma.

Jakubipäeval oli vanarahval kombeks esimest korda juure-ja aiavilja võtta ja keeta. – Vilja pidi liigutama, et siis hakkab kasvama.
Kui jakubipäevas rehad ja vikatid varnas, siis on kõik tööd korras.
Kui enne jaagupipäeva ühe mutuka, parmi ehk sääse ära tapad, siis sigib üheksa tükki juurde, kui aga pääle jaagupipäeva tapad, siis kaub üheksa tükki

            Pärtlipäev.
Pärtlipäeval olevat kõige parem maja parandamise aeg, set siis saavat hästi soe elumaja.

            Mihklipäev.
Kui mihklipäeva laupäeval tuba topitakse, siis ei tule talve külm tuppa.

             Kadripäev.
Kui peremees kuri oli, veeretati kivihunnik aida ukse alla. Vahel viisivad suured rehad katusele.

               Jõulud.
Kui esimesel jõulupühal kellelegi mehele kirikuteel naisterahvas vastu tuli, pööras ta kohe koju tagasi, sest arvati, et see naisterahvas on nõid, ning edsisõit hääd ei tähenda.

Jõululaupäeva öösel ja vana-aasta öösel peab kaksteist korda sööma, siis pidada inimene hästi rammus ja tubli olema.
Kui perenaine jõuluks leiba teeb, siis teeb ta ühe leevale augu keskele ja nimetab seda “jõulukakk”. Jõululaupäeval tuuasse see kakk lauale ja pannasse küinal sisse põlema. See leib hoitasse kevadeni alles. Kevade, kui karja esimest korda välja aetasse, siis murtasse jõulukakk katki, antasse iga loomale tükk süüa. See tähendab, et loomad peavad hundi ja kõigi õnnetuste eest terved olema.
Vanasti toodi heinad tuppa ning siis algas noortel lõbu. Keegi ei tohtinud jõuluööl magada. Kes magama jäi kuhugi sängi, sellel õmmeldi sängikott rõivaste külge kinni.

             Vana- ja uusaasta.
Nääripäeva hommikul ei tohtinud naisterahvas esimesena teise tallu minna, sest naistega pidavat õnnetus kaasa minema.

Uuelaastal peab alati kalal käima. Kas saad kala või ei, ükskõik, aga käima peab. Siis on aasta läbi kalaõnn.
Kui 13 inimest uueaasta õhtal ühes lauas istuvad, siis sureb üks neist käesoleval aastal ära.
Uueaasta ööl seisab söök kogu öö laual. Sööma peab 12 korda, et saada 12 seemet vilja.
Vana-aasta õhtu panid pätsi leiba laua peale, soola alla. Siis pidi aasta otsa süda kindel olema
Uueaasta hommikul ei pühitud tuba, siis pühid ühtepuhku.
Uueaasta hommikul peremees pidi kaevust esimese vee tooma.
Uueaasta hommikul peab hõbeasi silmavee vannis olema, siis ei tule tervel aastal talus silmahaigust ette.
Vana-aasta kell 12.00 öösel tuli raha lugeda – siis on sul alati raha taskus.
Kui õnnevalamisel tinatükil on püssi kuju, siis saab jahimehi selles majas, kui kirstu kuju, siis oodatakse matuseid. Kui juhtus tulema raha kuju, siis see, kes valas õnne, sai palju raha.
Keskööl tuleb minna ristteele kuulama, kuspool koerad hauguvad. Sääl sureb keegi järgneval aastal.
---Ema tegi vana-aasta õhtuks sülti. Süldist jäid kondid üle. Vanaema pani enne kella 12 loomakondid ema ja tädi nimel maha. Kelle poolt pandud kondi koer ära sõi, sellel inimesel veab elus.

Võetakse suurem kauss või nõu, pannakse vett täis, keerutatakse vesi keerlema. Siis võetakse kaks puusütt, ristitakse neile nimed ja pannakse teine teisele poole kausiserva ujuma. Kui söed kokku lähevad, astuvad järgmisel aastal need isikud abiellu. Ühtlasi vaadeldakse ka, kumb süsi teisele järele jõuab, see püüab teist.

            Kolmekuningapäev.
Kolmekuningapäeva öösel pidid keik talurahvas kinnijalu olema, kes jalad lahti võttis, sel oli loota, et ta suvel oma jalgu  kiva ja kända vastu peksa.