VANASÕNU.
“Vanasõnadeks nimetame rahvasuus liikuvat õpetlikku ilukujulist ütlust harilikust väljapaistvas vormis. Oma vormi poolest vanasõna on rahva luuleloomingu viimistelduim miniatüür (nagu ka mõistatus, oma sisu poolest vanasõna on rahva eetilise meele kõige sagedamini ja kõige kohustavamalt rakendatav eneseväljendus, mille praktiline tähtsus ja eluvajalikkus on püsinud kõikumata läbi aegade ja saab ikka edasi püsima.”

                                        M.J.Eisen.

                                  Kursi kihelkonnast.

1. Kui hanid suplevad, siis tuleb sula.
2. Tõnisepäev on talve hari.
3. Kaaren viiva esimese rau küünlapääva hommiku pessa.
4. Mihklipäevas õmmeldasse hundi silmad kinni, et hunt ei näe karja.
5. Kui maarjapäeva ööl hobusesitt ära härmatab, ei võta külm vilja sügisel ära.
6. Nairis riakind ennemuiste: “Mind peab kuiva maa kui tuha sisse külitama.”
7. Parem ikke kuiva ja kõverad kui märga ja õiged teed.
8. Parem söönud sööta kui nälginud kosutada.
9. Kapsas tahab kareldi keeta, uba-herne haudumisi.
10.Kelle kääs, selle suus (vastus viinapakkujale: joogu pakkuja  ise  kõigepealt).
11.Ega haigus müüda kiva ja kanda käi, haigus käib ikke inimesi
 müüda.
12.Kui noor oled, lähed, kohe tahad; kui vana oled, viias, kohe  ei  taha.
13.Mis on hanimuna varesse kohta (Rikkus ja seisund on olulised).
14.Viksid viiakse mehele, targad pannakse tanule.
15.Viisi töttu viidanessa, käte tõttu käidanessa, au tõttu hobu
 aetakse.
16.Ole viks ja väle – saad peagi perenaeseks.
17.Naisterahvast uskuda on kui suula külida.
18.Ära puudu herilasepesasse.
19.Tii mis tiid, aga pia piad ja mõtle miilt.
20.Kes enne koitu kobistab, see varem leivameheks saab; kes aga laiskleb, vedeleb, see vanaduses nälga näeb.
21.Rukkid ei leika orasest (Ei või ette kiita).
22.Ära hõiska enne, kui sa mää otsas oled.
23.Töö käib tegija järel.
24.Kui oled söönud mammud, siis süü ka mammu varred.
25.Päev ei ole päeva laps.
26.Kes varest läheb laskma, kui tedresid on.
27.Ega pallu paha tii.
28.Laina mustlasele pada, pärast tahab kua paa sisse.
29.Tänu ei täida kõhtu.
30.Kõrts ei ole põrguhaud, kirik ei ole taevariik.
31.Virgale suab vitsaliigutusestki, tuim ei tunne teibastki.
32.Kange härja kellad lõigatakse ikka ära (Kangus toob kahju).
33.Ära püüa võera vasikaga künda (Teiste abiga ei jõua kaugele).
34.Seni varas varastab, kuni lõõg täis saab ( kuni vahele jääb).
35. Rahvas aab raipe juttu, inimesed imejuttu (Kuulujutud).
36.Kes teist laidab, see ennast kiidab.
37.Aa külles teise haigus, puu külles teise puudus (Teise häda jätab külmaks).
38.Hillu peab hiline elama, tottar vaene toima peale (Rumaluse halbu külgi).
39. Õnnetus ei hüüa tulles.

                            Äksi kihelkonnast.
1. Kui vares vaagub õhta, siis hiad ilma, kui hommiku, siis halba.
2. Küünlapäev on juba talve külje pääl.
3. Kui jakubipäevas rehad ja vikatid varnas, siis on tööd kõik korras.
4. Vikati tagast kahaneb, aga sirbi tagast kasvab lehma piimaand.
5. Amet mehe au.
6. Kasepuu tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuu noorel.
7. Toomas soeb tuhkhaua pead (Toomapäeval viidi kolletest tuhk välja).
8. Kui kõht tühi, siis maitseb söök kõige parem.
9. Ennem jäta aasta palk kui õhtune kõhutäis.
10. Kibe on kõhu rohi.
11. Kuda kuusk, nõnda kand; kuda kasu, nõnda võsu.
12. Heale lapsele põle millaski vitsa tarvis.
13. Ema, pea tanu peas, kuni elad laste seas.
14. Naesterahva vilistamine kuulukse põrgu.
15. Koit koidab, vanapoiss roidab.
16.  Kuidas nähtud, nõnda tehtud.
17. Häda annab head nõu.
18. Kannatus on kõige parem abi.
19. Hiir otsib, kuni augu leiab.
20. Kui koit koidab, siis hiline roidab,
21. Ei seda kala panda patta, mis laentes laksu lööb.
22. Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pöörab selga.
23. Kus vara saadud, sääl vaeva nähtud.
24. Kõik on hea, kui paremad käes ei ole.
25. Kopik korjab rubla.
26. Ega koer sinna külasse lähe, kus ta konti ei saa.
27. Mine suurt saama, kauta pikk ja peenikegi ära.
28. Parem üks kord, aga heaste, kui kaks, aga kasinaste.
29. Anna näljasele leiba, tahab leivakõrvastki; anna leivakõrvast, tahab sealihagi.
30. Kinkija on kivisilla päält jõkke kukkunud (Muidu ei saa midagi).
31. Kukk ja kana – vaese vara.
32. Kahe pere koer jääb ikka söömata.
33. Ega see hobune kaeru saa, kes alati kaeru teeb.
34. Hästi varastatud on enam kui ostetud.
35. Varga järel käib õnn.
36. Pikad näpud kuluvad ruttu.
37. Varas jätab jäljed.
38. Aus mees, aus tegu.
39. Ussil on ussi hambad.
40. Suu ees sulasõber, tagaselja verivaenlane.
41. Õpetajaid on küll, aga aitajaid vähe.
42. Ega halvast kaevust kunagi head vett saa.
43. Head lähed otsima, seda paremad leiad.
44. Heale lapsele kakku, vihastajale vitsu.
45.Ega keegi enesele auku ei kaeva.
46. Igaüks on omast kohast tark.
47.Ei mure anna moata, olgo virno viiskusid ja virno viisko   paalusid.
48.Küll häda sandi lugema õppab.
49.. Kuda vaev, nõnda valu.
50. Kuda häda, nõnda oht.
51. Kes kehvad karja või vasikad vana elajate hulka arvab.
52. Ega üks keha või kahte pead kanda