Mõista, mõista...
  
1. Valge väli, kirju kari, kangekaelne poisike ajab karja taga?- Aabits, õppija pilpaga. -  ( Äksi 1893 )

2. Üks kuusk kummardab, kõik laas langeb? – Õpetaja kirikus.  (Äksi 1893 )
3. Kui kuke pää ta punab ja lume värvi kannab? – Kiri.(Kursi 1889)
4. Vireli-vissi, vardi-vassi, nahka tuppe torutimmi? – Vokk.(Kursi 1888 )
5. Vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane? –Nimi.(Kursi 1888)
6. Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab? – Kaev.( Kursi 1926)
7. Kui sisse läheb, siis väriseb, kui välja tuleb, siis tilgub? – Kaevuvinn. – ( Kursi 1923 )
8. Isanda uuriauk, emanda karlatakas? – Lukk ja võti.( Äksi 1894 )
9. Nippitseb ja näppitseb, saab sisse, hakkab sippitsema? – Võtmega lukku lahti teha. ( Kursi 1889 )
10. Veike must rakikene lakub kõik pere perse puhtaks? –   Uksepakk. ( Äksi 1894 )
11.Tiile-putka, taale-putka, keskelt kesaka-putka, pitka-putka peenikene?- Pudel. ( Kursi 1926 )
12. Tiila-putka, tääla-putka, keskelt putka peenikene? – Pudel. (Äksi 1894 )
13. Tiideratas, taaderatas, kadaka-kedaka putka, pitka-putka peenike? – Pudel. ( Äksi 1992 )
14. Hall härg, hangus sarved, võtab saare sarvile ja kihelkonna kukile? – Tuuleveski. ( Äksi 1894 )
15.Meil kolm, teil kolm, kõigil talul kolm ? – Luud, ahjuroop ja leivalabidas. ( Äksi 1894 )
16.Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku,  viiskümmend vilisteauku? – Puuriit. ( Kursi 1926 ) 
17. Ise pikk ja peenike, läheb müüda ilma laiali? – Suits.( Kursi 1926 )
18. riga-räga kaklesivad, rebane lakkus vahelt verd? – Tulerauaga lüüakse tuld. ( Äksi 1893 )
19. Üks hani, neli nina? – Padi. ( Äksi 1926 )
20 Üks hani ja neli nukka (nokka) ? – Padi. ( Äksi 1893 )
21. Puust tehti punder-pander, niinist tehti nika-naka, sõmerist sõtsvar? – Lähker, leevamärss, ahi.( Kursi 1888 )
22. Kaks auku vastamisi, pista sisse noh? –Toobri kõrvad(Äksi 1926)
23. Auk augu kohal, pista sisse noh? – Toobri kõrvad, puu läbi pista. ( Äksi 1889 ) 
24. Härg metsas, allik seljas? – Õllevaat. ( Äksi )
25. Kaks hane lendavad üle vainu, tiivad tilguvad verd?- Kaelkookudega vee toomine. ( Äksi 1992 )
26. Kaks neitsikest lähevad üle õue, silmad tilguvad verd? – Pangedega tuuakse vett.  ( Äksi 1889 )
27. Kaks neitsit lähevad üle turu, silmad tilguvad vett? – Veega täidetud panged.  ( Äksi 1893 )
28. Kaks rakikest kõnnivad mööda teed, silmad tilguvad tina? – Panged. ( Äksi 1893 )
29. Esite kaks, kahel kaheksa, kaheksal näpats, näpatsil köögats, köögatsil tükk vissi? – Kaks härga, kaheksa jalga, ader, kündja, piits.  ( Äksi 1893 )
30. Kaks karvast, üks sile, sitakukkur taga? – Härgadega kündja.- (Kursi 1898 )
31. Hõbekepp ja kuldnupp, talvel on lühike, suvel on ta pikk, keskpaik keldris ja kabjad kambris? Rukis. ( Äksi 1894 )
32.Koer haugub, ise seedib sõklu? – Linu ropsitakse. ( Äksi 1893 )
33. Mõista ära mõmmulehti, tuba tehtud toomelehti, sees pidu peeti, väljas jagu jaeti? – Rehepeksmine.  ( Äksi 1889 )
34. Lai kui mõek ja terav kui nuga, suvel orjab, talvel seisab? – Vikat.  ( Äksi 1984)  
35. Aita puussa, puu mäessa, soome lukud ees, linna lipakad sees? – Orava pesa.  ( Äksi 1894)
36. Puupuru, vitsavõru, tammetõru, hellad emmised, kurjad kuldid, pugalad põrsad? – Mesipuu. ( Äksi 1889 )
37. Teeliba, maasuga, meresiga, metsakukk ja laane valge peaga vasikas? – Regi, äkke, vähk, kägu, vee vaht. ( Kursi 1889 )
38. Teeliba, maasuga, õuetölp ja tuavähk? -  Regi, äkke, koer ja laps.  ( Äksi 1889 )
39.Ilmits iis, talmits taga, kökits pial, nokits käes? – Hobune, vanker, miis ja piits. ( Kursi 1926 )
40. Ma hakkan igast kohast ja lõpetan igasse kohta ja olen kõige pikem maailmas? – Tee. ( Äksi 1894 )
41. Neli hani lähevad üle välla kiik-kaak, kiik-kaak, kiik-kaak, kiik-kaak? – Vankriga minnakse üle välla. ( Kursi 1889 )
42. Neli neitsit jooksevad nurme mööda, üks ajab ühte, teine teist taga, aga ei saa kätte üksteist kunagi? –Vankrirattad.(Kursi 1937 )
43. Siga vingub, sitt suus? – Oherd. ( Kursi 1888 )
44. Piikara, pistakara, tookara, torkakara, tuli vastu naestekara, käis kokku karaplaksti? – Kangakudumine. ( Äksi 1893 )
45. Jalguga sõkutakse, kõhuga hõõrutakse, mulgust pistetakse sisse? – Kangakudumine. ( Äksi 1893 )
46. Pisikene, peenikene, ise rahva rakendaja? – Nõel.( Äksi 1889 )
47. Seina vahel seisab, aga pihus ei seisa? – Suits. ( Äksi 1895 )
48. Raudhunt, takune saba? – Suur kotinõel. ( Äksi 1889 )
49. Hoia auk otse, tee märjaks ja suska sisse? - Niidi nõela taha ajamine. ( Äksi 1992 )
50. Pisem kui hiir, suurem kui kilk, enam auka sees kui kuninga kojal aknaid? – Sõrmkübar. ( Äksi 1889 )
51. Kõver loumus, õige niin? – Lambavill.  ( Kursi 1889 )
52. Karu peksab kahte kätt kokku, vaht käib vahelt välja? – Villakraasid.  ( Äksi 1897 )
53. Viis vitti, kuus kutti, seitsmes libeauk, kaheksas karvatutt? – Vokk. ( Kursi 1888 )
54. Mõista, mõista, mõlle-rille, kõigutimid kõlle-rõlle, pialsed piri-parinad? – Vokk  ( Kursi 1888 )
55. Kõputilli, kõrrililli, päält pirila-parila? – Vokk.  ( Kursi 1926 )
56. Mõista ära, mõlle-rille, kelgutimed  kelle-rille, kuradi pussu pulle-rille, saba teeb taga tirra-tarra? – Vokk.  ( Kursi 1926 )
57. Kuradi vussi vulle-rille, keldutimid   kelle-rille, saba tiib taga tiira-taara? – Vokk.  ( Äksi 1890 )
58. Kuradi pussu pulle-rille, saba tiib taga tirra-tarra? – Vokk.( Äksi 1888 )
59. Elav hing reite vahel? – Hobune aiste vahel. ( Äksi 1893 )
60. Kurat kolme jalaga, raudhambad suus? – Vokk. ( Äksi 1893 )
61. Liigu linu, pina puid, raga rauda, natukene nahka? – Vokk.  (Äksi 1894 )
62. Üks hiir, kaks saba, pastelking ja paelad taga? – Pastelking.- (Kursi 1937 )
63. Alt sile, päält karvane? – Käsi kindas.  ( Äksi 1889 )
64. Luukere läve all? – Sõlg.  ( Kursi  1888 )
65. Öösel soolikas ja päevaaeg vorst, öösel lahti ja päevaaeg kinni? – Sukk.  ( Äksi 1894 )
66. Veike must härjakene, kõrvad köku-lökukesed, saba veike trullikene? – Kirp.  ( Äksi 1893 )
67. Tillikene, tallikene, tilla-lalli lalakene, kõrvad kiki-likikesed, pale pakuotsakene? – Kirp. ( Kursi )
68.Ise tillu mutikene, kõrvad kõku-rõkukesed, saba tillu-tallike, õlis kõnnib, ei krõbise? – Kirp.  ( Kursi 1889 )
69. Ise pikk ja peenike, pea ots kui sari? – Luud.  ( Äksi 1889 )
70. Peutäis paljast, kamalutäis karvast? – Viht.  ( Äksi 1889 )
71. Hall härg, auk sellas, sellast süüb, küllest situb? – Käsikivi.  (Kursi 1888 )
72. Supsat sisse, sapsat välja, supsat augu veere pääle? – Leivakastmine.( Äksi 1889 )
73. Ilus kena pruudikene, pruudil kena kerstukene, kerstul kena lukukene, ükski võti lahti ei tee, kukub maha, läheb isegi lahti? – Muna.  ( Äksi 1897 )
74. Seest sile kui sibul, pealt must kui pagan? – Pada.( Äksi 1889 )
75. Kure saba üle mere? – Paja sang.  ( Äksi 1889 )
76. Kaks saksa poisikest tantsivad ühe saapasääre sees? – Teratampimine. ( Äksi 1888 )
77. Puts põrandal, vaesed türad vahivad juures? – Kauss ja lusikad.  (Kursi 1926 )
78. Kümme kürba ühe auguveere pääl? – Lusikad kausiveere pääl. – (Äksi 1889 )
79. Mitu titti tipivad ühe vituveere peal? – Kausist söömine.(Äksi 1980 )
80. Nahkait, puust lukk ees? – Vorst. ( Äksi 1894 )
81. Lihast ait ja puust lukk? – Vorst. ( Kursi 1926 )
82. Saksad söövad, talupojad söövad, mis jäeb järele, ei söö koeradki? – Vorstivarras.  ( Äksi 1894 )
83. Saks süüb, mua süüb, mes üle jääb, ei süü koergi? – Vorstivarras. ( Kursi 1888 )
84. Üheksa päikesekuud oli vangitornis, kaksteistkümme nädalid olli pohus, homiku olli neljajalgne, lõunaaeg olli kahejalgne, õhta olli kolmejalgne? – Inimese eluiga.  ( Kursi 1889 )
85. Kiheri-käheri kükitab mää külle pääl? – Kõrv.  ( Äksi 1889 )
86. Tuleb ilma tõukamata, läheb ilma lükkamata? – Tuul.  ( Äksi 1889 )
87. Ma olen väike laevuke, mu sees on väike kaevuke, kes sealt liiga märga võtab, rumal koju poole tõttab? – Kõrts. ( Äksi 1930 )
88. Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi, saks sööb ja maamees, nuaga ei lõigata ja laua pääle ei panta? – Laps imeb.  ( Äksi 1890 )
89. Tatratangu mägi, rõõsapiima jõgi?- Naise nisad. ( Kursi 1888 )
90. Otsast orajas, keskelt kerajas, tagast lai kui tammelaast? – Kana. –  ( Kursi 1923 )
91. Ork orgi pial, tork torgi pial, läheb siiski pallal persel põllule? – Kana. ( Kursi 1888 )
92. Tölki-tölki, rääbistölki, üle õue öörens-tölki, vas-vilistu tölki? – Koer. ( Äksi 1890 )
93. Kuningas õues, kuldkroon pääs? – Kukk. ( Äksi 1933 )
94. Meile tuli miili võeras, miili võeras, kiili võeras, kiililaga, kingad jalas, karvupidi kasuk  seljas? – Lammas. ( Äksi 1894 )
95. Kukk laulab koordis, kaardis, kivises keldris?- Kilk ahjus.( Kursi 1933 )
96. Makk-makk maad mööda, tikk-tikk tiid mööda? –Sipelgas.( Äksi 1889 )
97. Lendab kui lind, möirab kui härg, tuhnib kui siga, liha ei sünni süia, nahk ei sünni müia? – Sitasitik.  ( Kursi 1888 )
98. Punane kuub seljas, valge liha sees, silmad perses? – Keedetud vähk. ( Äksi 1894)
99. Härra rätsep ja kahed käärid? – Vähk. ( Äksi 1926 )
100. Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene? – Uba. (Äksi 1889)
101. Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, poeg kõva jalaga, tütar kähara piaga? – Humal. ( Kursi 1926 )
102. Isa pikka, ema laia, tütred-pojad puderikud? – Leevalabidas.  (Äksi 1894 )
103. Pea süüakse, nahk müüakse, keha ei kõlba koertelegi? – Linaseemned ja luud.  ( Kursi 1889 )
104. Kana pääl ja munad all? – Õõnapuu. ( Äksi 1894 )
105. Kui sisse paned, on kõva, kui välja võtad, on pehme ja otsast tilgub? -  Hapukurk. (  Äksi 1993 )
106. Suu sõretab, nõmm nõretab, aru heidab hellarlehte? – Lina õitseb.  (Kursi 1888 )
107. Titsa-tatsa tõmmik lehma, igas nukas noor lehm, igas vatsas vasikas, igas poes pullikene? – Linakupar.  ( Kursi 1926 )
108. Tõmmiklehm ja tõtsamagu, iga vatsa vahel vasikas? – Linakupar. ( Kursi 1933 )
109. Üks emmis, kolm külm külge? – Tattar. ( Äksi 1889 )
110. Pisikene poiss, must lapp perses? – Uba. ( Äksi )
111. Ülespidi kikkes, alaspidi lontis, otsast punane, tüvikast karvane? – Maasikas. ( Äksi 1888)
112. Puu pikkune, pilliroo jämedune? – Puu süda. ( Kursi 1926 )
113. Ilma nuata, kerveta, peitlita, ilma kõigeta tehakse karbid valmis? – Pähkel.  ( Äksi 1889 )
114. Poiss sõi ja jõi, mida enam ta sõi, seda rohkem ta sai, viimaks viskas ta kõik aknast välja? – Poiss sõi pähklid.( Äksi 1889 )
115.Purk puus, Mart maas, Andres all aedikus, köster kõrge mäe otsas? – Viljakuhila valmistamise ajal.( Kursi 1889 )
116. Ilma hinget kongerdab? – Äke.  ( Kursi 1926 )
117. Hindrik heenamaal, vilepill põesas, kanamuna kannu ots? – Putke, uss, seen. ( Äksi 1888 )
118. Mõrsja ehib metsa taga, peutäis peerge perses? – Päike tõuseb. (  Äksi 1894 )
119. Pruut ehib mäe taga, peotäis pirde käes?. – Päikesetõus. – (Äksi 1992 )
120. Siga kõnnib Soomemaal, harjus paistab siia maale? – Pia. – (Kursi 1888 )
121. Siga tuhnib Türgimaal, harjus paistab siia maal? – Vikerkaar.
( Äksi 1889 )
122. Kaks nädalad kasvab, kaks kahaneb? – Kuu. ( Kursi 1889 )
123. Pikk vits pihlakane, üle ilma toomingane? – Vikerkaar. ( Äksi 1888 )
124. Üle metsa mõõdupuu, läbi metsa lingipuu? – Pada puude all. ( Äksi 1893 )